Aadliseisus
Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus.
Peamine, mida aadliku puhul hinnati oli jäägitu ustavus ning senjöör pidi sellele vastama
suuremeelsuse ja piiartu heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega
sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma tulevase perekonna au ja head nime. Teiseks aadli
aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus.
Usatvusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadustega reeturlikkus näiteks põgenemine
lahingust, oma isandat hätta jättes. Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva
rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade
mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui
see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki
vahendeid.
Ristisõdade ajal ehk 13