Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine
suurem mõju kui haridustasemel. Majanduskriis näitas, et rahvas hoolib suures plaanis riigi
majandusolukorra käekäigust ka siis, kui see nende isiklikku olukorda väga tugevalt ei mõjuta.
3.2. Eesti parlamendi usaldus Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on esikümne lõpus ning
proportsionaalne valimissüsteem ning tugev eelarvepoliitika mängib siin suurt rolli. Muulaste
usaldus Riigikogu vastu on olnud kõikuv, ületades mõnel perioodil isegi eestlaste usaldustaset,
kuid mis langes peale 2007. aasta aprillirahutusi ning ei ole enam endisele tasemele taastunud.
Hetkel on raske mitte-eestlaste usaldust tõsta, sest Eesti-Vene suhted on ikka veel pingestatud.
3.3. Riigikogu usaldamises esinevad hüppelised muutused on põhiliselt seotud valimistsükliga. Uue
Riigikogu koosseisu ametisse astumisega, s.o. peale valimisi, rahva usaldus suureneb, kuna
oodatakse rahvaesindajatelt nende erakondade poolt antud lubaduste täitmist ning paremat
annaabi.ee 
