kõiki maapealseid vilju täielikus harmoonias. Selle kuldse ajastu lõpetas nn hea ja kurja tundmise puu vilja maitsmine - inimene tajus oma vabadust ja individuaalsust. Tekkisid individuaalset ja erilist kaitsvad vormid nagu riigid, omand ja perekond. Selliseid õigusnorme, mis kuulutasid hüved kindlate isikute omaks, käsitleti eelklassikalises õigusteaduses kui ajalooliselt vajalikke lisandusi algsele loomuõigusele. Loomuõigus jäi siiski edasi kehtima vahetust ja koostööd reguleeriva usaldusprintsiibina - näiteks hea usu (bona fides) põhimõttes - ja oli peamiseks aluseks ius gentium’ile. Positiivses õiguses tagas magistraat loomuõiguslike põhimõtete ehk ius aequum’i rakendamise õiguses nii õiguse täiendamise kui ka korrigeerimise näol. Magistraat ehk preetor andis välja loomuõiguslikke õiguskaitsevahendeid, näiteks hagisid hea usu põhimõtte bona fides alusel või siis endise olukorra taastamise hagisid.
annaabi.ee 
