Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel
parteitegelased, teiste seas ka poliitbüroo liige Voznessenski ning keskkomitee sekretär Aleksei Kuznetsov (1895-1950). Sellele järgnes uusi protsesse, näiteks algas 1952. aasta lõpus ettevalmistus suureks näidisprotsessiks arstide üle. 1949 vabastati Molotov välisministri kohalt, tema asemele määrati Võsinski. Kuigi Molotov oli Stalini lähikonnast välja langenud, ei arreteeritud teda siiskil Samuti jäi ta alles poliit- büroosse. Aga Stalini lähimate usaldusaluste ringi ta enam ei kuulunud. 1951 vabastati ametist ja arreteeriti ka Abakumov. 1952. aastal reformiti taas riigi valitsemist. Poliitnüroo arvu suurendati 25-ni, bolsevike partei asemel võeti kasutusele Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) nimetus. Lisaks toimus veel rida väiksemaid reforme, millest paljud ei jäänud püsima (näiteks jagati Eesti sel aastal kolmeks oblastiks). Stalin suri 5. märtsil 1953 ja see tähendas Venemaal ühe ajastu lõppu.
annaabi.ee 
