ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused‖ (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: ―Töö – ja tehnoloogiaõpe‖, kui õpilasekesksemat ja ―Tehiseõpe‖ kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud — Töö – ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust ―Käsitöö‖ ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. ―Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust,
ümbertõlgendamisel formeeruvad kujutlused (Krull, 2000:238). Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: Töö ja tehnoloogiaõpe, kui õpilasekesksemat ja Tehiseõpe kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud -- Töö ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust Käsitöö ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust,