kuidagi mulle aktiivset müügipoissi tagasi anda, võtan ette arvuti taga istuva neiu. Tüdruk tuleb ja aitab mul karbi lahti saada ja saades selgust, et ma seda kindlasti osta soovin, viib toote leti juurde ja sisestab selle süsteemi. Jään ootama ,,maksmisele kuuluva summa esitamist", kuid jäängi ootama. Küsitakse kas kaardiga või sularahas ja olen valinud maksmiseks kaardi. Summat mulle otse ei öelda, kuid kaardimaksetablool on see ise olemas. Võibolla usaldataksegi kõik sellised toimingud masinatele. Tähelepanin aga seda, et nende elu on üsna raskeks tehtud. Ühest masinast sisestad summa ja võtad raha ning seejärel tuleb paar sammu edasi liikuda ja teisest masinast tuleb alles tsekk. Olen harjunud, et tsekk jookseb kohe välja ja ei pea ootama. Võimalik, et ühel kassal oli rike ja tuli teisest toimingut edastada. Kilekotti mulle ei pakutud ei tasuta ega ka raha eest. Ja ka häid sõnu ma lahkudes endaga
Elagem tervislikult. 3 Kahjulikud ained kosmeetikas Väidetavalt ekspertide uuringule jõuab 60% kosmeetikast, mida omale peale määrime, meie vereringesse. Seetõttu on keemia nahal sama problemaatiline kui toidus. Kuid kas me teame, milliseid aineid meie tooted endas tegelikult sisaldavad? Praegune olukord on pigem selline, et enamikel pole sellest aimugi. Nii siis usaldataksegi oma tervis pimesi firmade kätte, kelle reklaamid on rohkemgi kui paljulubavad. Kuid reaalsuses on suur osa kosmeetikatööstusest suures osas orienteeritud vaid kasumi tootmisele. Euroopa Liidus on käibel umbes 10000 keemilist ainet, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes. Enamasti on nende kohta on olemas ainult minimaalne info, millist mõju nad avaldavad inimese tervisele ja keskkonnale. Kahjuks puuduvad paljudel neist ka andmed pikaaegse mõju kohta.