õppimine ja millised oleme ise õppijatena. Vormimise tulemust on tunda mõnes mõttes veel tänaseni, sest igaüks on olnud õpilane. Usun, et enamikul on oma õpetajaga vedanud. Kui mitte kõigiga, siis väga paljudega. Maailm, kuhu nad meid valmistasid astuma, on ju samuti väga värvikirev. Me teame sedagi, et õpetajagi on ainult inimene, kuid ometi ootame temalt sageli rohkem, kui teeme seda iseendalt lapsevanemana. Miks? Kas ainult seepärast, et usaldasime oma lapse kooli hoolde ja nüüd muudkui nõuame? Aga ise? Ehk tasuks siis ka iseenda ja oma lapse vastu suuremat nõudlikkust üles näidata. Suhtumisest algab kõik. Mismoodi suhtub õpetaja endasse kui persooni, oma õpilastesse, ainesse, ümbritsevasse, ja vastupidi, kuidas ümbritsev - kodu, õpilane, lapsevanemad suhtuvad õpetajasse. Aeg lihvib maha koolist liigse külgejääva ja jätab järele selle, mille pärast me oma õpetajatest
Andunud armastatule Kõik algas sellega, et me selle elaja enda majja lasime. See elajas oli keskmisest mehest üle, ta oli väga musklis ning suurt mõõtu. Temale otsa vaadates pidid nagu kõrgele puu otsa jõllitama. Välimus ja olemus on tegelikult vägagi petlikud, sest peale selle, et ta oli suurt mõõtu musklis mees tundus ta ka väga usaldusväärne oma taevasiniste silmadega, kuid sellest see kõik lihtsalt algaski, et me teda usaldasime . Arvasin kohe alguses, et võõramaist meest pole vaja siia majja, aga ma ei tea mis mulle pähe lõi, et ma ta siia lasin. Ja mis sain ma vastutasuks. Ta tappis mu kallima.Kallim, kes oli ilusaimast ilusam, kes teadis, mis on armastus ja keda sain alati usaldada.Igaveseks jääb meelde mulle tema võrratu naiselik figuur ja tema pikad blondid kiharad alaseljani välja. Samuti tema kui maainimese mõttemaailm ja tõekspidamised.. ja mis toimus ? See elajas võttis lihtsalt temalt elu, et
annaabi.ee 
