Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Ilmselt eeldaks sarnane suhtumine inimesel
juba olemasolevat usalduslikku suhtumist transtsendentsesse Jumalasse, kuivõrd empiirilises
mõttes ei oleks inimese jaoks mingit vahet, kas teda on õnnetusse tõuganud kurat või Jumal.
Jääb üle vaid toetuda veendumusele, et kõik toimuv leiab lõplikus mõttes aset heal eesmärgil.
,,Jumal kasutab ebaõnne, keha ning hinge kannatust ja surma selleks, et alandada neid, kes talle
kuuluvad ja juhtida neid millegi maise usaldamisest ainuüksi tema usaldamiseni. Me ei kohta
heal ajal Jumalat ja raskel ajal kedagi teist; pigemini on meil alati tegemist ühe ning sama
Jumalaga. Ta jääb iseenesele kõigutamatu järjekindlusega truuks, mitte olles vahepeal sõbralik
ja siis jälle vihane, vaid alati armuline Jumal, isegi kui ta mind lööb." (ALTHAUS1989: 166)
Lutheri meelest on usk, et Jumal on armuline isegi siis, kui me kannatame tema lööke ja
ebaõnne, Püha Vaimu poolt antav kunsttükk.