vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muutnud usaldamatudeks. Alles nüüd kui oleme demokraatlik olnud, hakkame tasapisi õppima usaldama. Võttes nüüd seda aga kui isiku põhiselt siis hakkan ka ise alles pika aja peale teisi usaldama. Usaldus tuleb ajaga välja teenida. Võrreldes seda umbusaldust aga näiteks Norraga siis ka jooniselt 7
(Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset vägivalda on raske määratleda. Selleks, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, peab ta mahtuma raamidesse ja järgima üldisi eetika norme. Ta peab kohanema muutuva keskkonnaga ja sotsialiseeruma. Reeglina saab