Kirjanduse lõppueksami materjalid
aastal, Pariisi
naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu.
Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja.
5 aasta pärast sai ta sisiki lavale tuua näidendi ,,Tartuffe". Selles kritiseerib ta kibedalt valevagadust ja
kirikus levinud silmakirjatsemist.
Sisu: Tartuffe on kavala ja osava silmakirjatseja võrdkuju, kellel puudub südametunnistus. Pereisa Orgon
kehastab lihtsameelset, naiivset ja usaldabki oma poega kõiges. (nad moodustavad äärmuse)
Lõpuks kavaldatakse Tartuffe ka üle, kuid selleks ajaks on asi läinud juba absurdseks, just Orgone´i pika
,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex
machina, mis pidi näitama austust monarhi vastu.
Tema komöödiaid mängitakse siiamaani, kuna ta oskas kaasaja inimestes peensusteni näha ja välja tuua
inimese tegeliku olemuse jooni, mis on inimesi saatnud läbi aegade.