Eesti uusaeg
Sarnasusi pietismiga- peamine
see, et tekitada inimeses niiöelda isiklikku usutunnetust. Mõlemat nimetatakse nn
äratuseks.
Pietism eeldas seda, et selle vastuvõja oli pigem haritud, eliit seltskonnale rohkem,
talurahvale pietism mingit mõju otseselt ei avaldanud. Hernhuutlus levis aga kõikides
ühiskonnakihtides, balti provintsides eriti ulatuslikult veel talurahva seas.
Hernhuutlust võb pidada esimeseks rahvaliikumiseks talupoegade seas. Kõige
ulatuslikumalt levis see kagu-Eestis (Urvase kihelkond), samuti ka Saaremaal.
Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga
kaasnes selle usulise liikumisega talupoja iseteadvus tõus tunduvalt.
Tulemis oli siis see, et 1743 aastal vene keskvõim keelustas igasuguse vennastekoguduse
tegevuse Balti provintsides.
Teoloogiline ratsionalism- Usulise suundumisena üks pöhilisem valgustatuse väljund.
Usuliikumine luterluse sees, peamiselt möjutatud valgustusest. (prantsuse valgustus oli
annaabi.ee 
