Linnud
sattumisel püünisesse teised tema hääle peale tagasi pöörduvad ning samuti
püünisesse satuvad. Omavahelisi tülisid ei näi urvalinnul esinevat ja arvatavasti
hoiavad paarid kokku aasta läbi.
Väljaspool pesitsusaega tarvitab urvalind peaaegu ainult taimset toitu. Kõige
sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid, kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja
kõrgetelt umbrohtudelt. Eks sellisest toitumisviisist on tulnud ka tema nimi - urvalind.
Urvalinnu lihtne ja vuristav laul koosneb paljudest kutsehäälitsustest ja on enamasti
tasane ja kõlatu. Meie kuuleme seda vaid hilistelt läbirändajatelt kevadel ja
õnnekombel ka suvise hulkumise ajal. Eestis urvalind ei pesitse, vaid on
rohkearvuline läbirändaja. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel
poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või
suurem osa jääb ka talveks kohale.
annaabi.ee 
