ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala – kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011). Suvel toitub lendorav kase, paju, haava ja lepa lehtedest, urvadest, võrsetest. Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad järgmisel kevadel. Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008).
ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011). Suvel toitub lendorav kase, paju, haava ja lepa lehtedest, urvadest, võrsetest. Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad järgmisel kevadel. Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008).