Angerjas looduses ja kalakasvatuses
kalaproduktsiooni võimalusi, toodi alates 1956. aastast regulaarselt järve loodusest püütud
angerjamaime.
1.3. TOITUMINE, SIGIMINE
Angerjas on rangelt öise eluviisiga ja röövtoiduline, looduslikud vaenlased puuduvad.
Saakloomad vastavalt isendi suurusele (putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad).
Esineb ka perioode, kui ei toitu (rände ajal). Päevasel ajal varjavad end sügaval muda sees või
näiteks urutaolistes moodustistes. Peale valge aja lõppemist siirduvad jahile. Angerjas võib
kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus
siiski 0,5...1,5 meetri vahele ning sellele vastavalt jääb kaalgi enamasti nelja kilo piiridesse.
Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm.
Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Kudemiseks
rändab ligi 8000 km kaugusele Sargasso merre
annaabi.ee 
