Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete head tajumist, st kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi olemasolu. Kasutatakse eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne ülesleidmisel. Looma šansid jääda kiskja rünnaku korral ellu sõltuvad ju suuresti sellest, kui kiiresti leiab ta üles päästva põõsa või urusuudme. Sellist orienteerumismehhanismi kasutaval loomal moodustub ajus neuronite tasemel o oma elupaiga kaart, mis koosneb “maamärkidest” o teadmine, kus ta sellel kaardil parajasti paikneb. 2014.a. Nobeli meditsiinipreemia: Aju „GPS“ avastamine. (John O’Keefe, May-Britt Moser, Edvar I. Moser) Siiski võib kõige selle juures täheldada teatud üldist seaduspärasust: • lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad
2935. Emakalkunid kaitsevad raevukalt oma poegi igasuguste pesarüüstajate, nagu nirkide või rottide, eest. Reegel on: pesa läheduses tuleb rünnata kõike, mis liigub, välja arvatud siis, kui see liikuv ese kalkunipoja moodi häälitseb. On teada juhtum kalkunist, kes halastamatult tappis kõik omaenda pojad. Põhjus oli kurvakstegevalt lihtne: lind oli kurt. 2936. eatud herilane naaseb oma uru juurde, tassides nõelamise abil paralüseeritud saaki. Ta jätab selle urusuudme juurde maha, kuni ta ise urus sees käib ja hoolega järele uurib, kas kõik on korras, enne kui ta uuesti välja ilmub, et saak sisse tirida. Kui saaki vahepeal mõne tolli võrra nihutada, toob herilane ta tagasi urusuu juurde ja kontrollib taas uru sisemust. Tema lollitamist võib lõputult jätkata. 2937. Kaevurherilane mesilasehunt jätab pärast urust väljumist kahekolme vaatlusringi abil meelde oma asupaiga.
annaabi.ee 
