Udu ja selle mõju meresõidule
udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk
satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on
horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3)
Joonis 4
A
urumisudu. Väga külma õhumassi saabumine jäävaba mere kohale hilisügisel või talvel võib
põhjustada aurumisudu (sea smoke) teket. Aurumisudu omakorda aga võib põhjustada novembris ja
detsembris eriti halba nähtavust. (2)
Joonis 5
Jääudu. Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on
suur. Eestis täheldatakse harva.(4)
Läbipaistva taevaga udu