soojemat õhku Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa Kõrgeim mäetipp Goverla 2061 m Leidub madalike suurim Dnepri Palju jõgesid Enamik kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, vähesed Läänemere merikonda. Taimestik ja loomastik Algeliselt stepid, nüüd haritud põldudeks Parasvöötme rohtlaid iseloomustab kuivalembelised tihedapuhmikulised kõrrelised Loomastik on liigivaene Põline loomastik on välja surnud Peamiselt roomajad ja uruloomad Stepikotkas Kobras Maisipõld Grivna Asukoht kaardil Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/en/glefos.html? spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid2007%252Fukraina_varjekas s.htm
kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad
......................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK.............................................................................................................................................................
Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Loomastik Ukraina loomastik on liigivaene. Põhiliselt on levinud pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist jäävad talveunne. Põline loomastik on hävitatud: tarvaseid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele
annaabi.ee 
