Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
Ränd- ja kodurott on kaasliiklased.
Koduhiirel on spetsiifiline lõhn.
Pisihiir punub endale pesa nagu lind. Talveks lähevad ikkagi
urgudesse, sest talvel on maa-alustes koobastes soojem.
Uruhiirel on lühem saba kui päris hiirtel. Pea on paksem. Uruhiired
elavad avamastikul ning on viletsad ronijad.
Leethiir on punakat värvi ning tavaline liik Eestis. Elavad metsades
ja parkides, väga hea ronija.
Mügri ehk vesirott elab pinnases/käikudes, ajab mulda üles nagu
mutt.
Kõige suurem uruhiirlane on ondatra. Saba on vertikaalselt lapik.
Umbes kassisuurune loom, aga koprast väiksem.
Kaitsealused liigid – kõik nahkhiired, lendorav, kasetriibik,
pähklinäpp, lagrits.
Lõikehambad – I
Lõikehambad – C
Eespurihambad – P
Purihambad – M
I, C, P vahetuvad. Mingil eluetapil vahetuvad jäävhammastega. M
tekivad jäävhammastega (inimestel tarkusehambad).
15
ICPM
0033 Hambavalem
--------
3133
Hülged
annaabi.ee 
