Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine Ladina-Ameerika hõlmab nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikat. Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid
on 11%. 6. Millises demograafilise siirde etapis on riik? Brasiilia rahvastik on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Seda võib järeldada sündimuse langemise, tööealiste suure osakaalu ning eluea pikenemise tõttu. 7. Migratsioon. a) Migratsioonisaldo muutumine 1950-2000: -308 inimese võrra b) Brasiilias elab 0,3 % sisserändajaid. c) Brasiiliasse sisserändajad on pärit Portugalist, Jaapanist, Itaaliast, Hispaaniast, Paraguayst, Argentiinast, Uruguayst, Boliiviast, Saksamaalt ja Tšiilist. d) Sisse- ega väljaränne pole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljaränne ületab natuke sisserännet. See võib kaasa tuua tööealiste elanike arvu vähenemise ja haritud inimeste osakaalu vähenemise. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Brasiilias on alanud rahvastiku vananemine, siis suureneb töö- , kooli- ja elukohtade puudus ning väljaränne. Selle tõttu peaks vähendama väljarännet,