Füüsikalised nähtused
keemine on vüimalik
temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud
auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur
madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg
keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse
keetmiseks.
2.Aurustumine
Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk
urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või
tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal temperatuuril, siis võib
toimuda veel keemis temperatuuril ja eesmärgitu arustumise kaudu.Aurustumisel võetakse
energja ümbruskonnast. Ära aurustumine tähendab seda et vedelik aurustub täiesti lõpuni.
Aurustumisel vedeliku kas soojendatakse või alandatakse rõhku. Teine aurustumis viis on kas
annaabi.ee 
