Gilgameš
tal ehitada laeva, mida too tegigi ja seetõttu pääses Utnapisti ka õnnetusest ning saavutas
surematuse. Alguses proovis Utnapisti selgitada Gilgamesile, et kui see kuus ööd ja päeva
üleval on, siis ta saavutabki surematuse, kuid kuningas vajus kohe magama ja Utnapisti
mõistis, et nii ei saabuta kuningas ealeski surematust. Seejärel rääkis Utnapisti Gilgamesile
surematuse õiest, mille too kohe ära tõi. Gilgames jättis Utnapistiga hüvasti ja asus
tagasiteele Ursanabiga. Nad jagasid leiba ja jäid koos õhtule. Gilgames, kes nägi tiiki ja
ilmselt tahtis end karastada ja puhastada, katsus vett ja sukeldus. Madu aga tundis õie lõhna
ning ronis välja, tassis õie oma urgu ja ajas kohe naha maja. Kui Gilgames taipas, mis
toimunud oli, hakkas ta nutma ja sai aru, et nüüd peab ta ikkagi leppima sellega, et ta on
surelik. Nad jõudsid Urukisse pärast väsitavat teekonda ja mõistis, et see on kõik, mis temast
peale surma järele jääb.