Esiajalugu ja selle periodiseering
põletusmatused hakkasid algul levima Taanis ja seejärel mujal.
Põletusmatuste tulekuga ei kaasnenud olulist muudatust kalme
ehituses, küll aga kaasnes sellega ajapikku hauda kaasa pandud
esemete tahtlik rikkumine. Levis ka urni matmise komme, kusjuures
algul kasutati matuseurnidena tavalist keraamikat, hiljem ka
spetsiaalset matusekeraamikat. Lõuna-Euroopa eeskujul hakati
valmistama ka näokujulisi saviurne. Urnmatuste kõrval maeti osa
põletatud luid lihtsalt maassekaevatud lohkudesse. Surnute põletamine
toimus harilikult väljaspool kalmeala.
Pronksiajal levisid valdavalt Taanis ja Rootsis ka laevkalmed. Eriti just
Rootsist on neid väga arvukalt, ainuüksi Gotlandilt teatakse neid üle
300. Sellised kalmed võivad asuda nii üksikult kui rühmiti. Kivid on
asetatud laevakujuliselt, täävikivi on kõrgem, mõnikord on
konstruktsioonis ka sõudjate pingirivid
annaabi.ee 
