Rumeenia
tellida kui esmatellimeuse friikartulid toodi. Aga meil
polnud kiiret!
Olukord bussi juures oli rahulik, Karud nägid viimaseid unenägusid ja Urmas askeldas
mõtlikult ja äraolevalt jalgrataste järelkäru juures- jalgrataste juures tundsin end kui
,,mägilane" võõral territooriumil olevana.
Jalgratturid otsustasid kasutada head võimalust ja viimast mõnusat laskumist täie ette
kasutada- Veel viimased vaiksed manitsussõnad Urmaselt ja läinud nad olidki... Oli aeg
bussilgi hääled sisse panna . Siis tuli signaal restorani poolt, et tüdrukud said lõpuks oma
friikartulid kätte..! Naerukoht!
Serpentiine pidi allalaskumine oli sama ,,kaunis ja
kohutav" nagu tõuski, võttis vägisi kaasa kurvi võtma. All
külas korjasime jalgratturite terveksjäänud jäänused
kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid
pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu
linna poole.