"urmanud" - 1 õppematerjal

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Läänest käisid rüüstamas normannid, lõunast türklased-seldžukid. Bütsantsi keiser Alexios I oli Rooma paavstilt abi palunud – lubas isegi ida- ja läänekiriku ühendamist. Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik