V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
korrused pealmise korruse massi all harali nagu metsad ja mäed, mis järve peegeldavas vees
kalda metsi ja mägesid kajastavad.
Saint-Antoine'i kindluses, Justiitspalees ja Louvre'is olid maa-alused ehitused
vangikodadeks. Nende vangikodade korrused muutusid järjest kitsamaks ja süngemaks,
mida sügavamale nad maa sisse läksid. Need olid nagu järjest allapoole asetatud hirmu- ja
õuduse-astmed. Dantegi poleks oma põrgu jaoks midagi paremat leidnud. Need urkalehtrid
lõppesid harilikult mingisuguse sopiga, kuhu Dante asetas Saatana, ühiskond aga heitis
sinna surmamõistetu. Kui mõni õnnetu olend sinna sattus, siis jumalaga päevavalgus, õhk ja
elu, ogni speranza! Sealt toodi ta välja ainult kas võlla või tuleriida jaoks. Vahel kõngeski ta
sinna elusalt, inimeste kohtumõistmine nimetas seda «unarusse jätmiseks». Hukkamõistetu
21 J ä t k e i ga su gu n e loot u s ( i t . k . ; Dan t e «Juma l i k u s t k omööd i a s t ») -
1
8
1
annaabi.ee 
