dekoratiivsed koerad. Enne Zenskoid elas meil 9aastat teine prantslanna-Jessika, kellel oli jätta luba armastatud perele, läks riidu teise meie koeraga-Itaalia mastikiga Lusiiaga.Riis ei olnud naljakas, proovisid lahutada, kui Prantslanna tõule iseloomulik kiirus klammerduda Masterdile selga ja näkku. Kõigepealt oli vaja kinni püüda peamine, hoida kinni vihast rivaali ja alles pärast seda lahutada hambust. Nojaa pärast seda kõik on head taevas"prantslanna" järkab urisemist, otsib võimalust uueks rünnakuks. Kassimaja Prantsuse buldogidel on hea koosküla inimestega ja teiste koduloomadega. Jessika näitas end suurepärase emana kassipoegadele, ta lubas neil teha mida iganes:hammustada teda kõrvadest ja ninast, hüpata enda külgedele, temalt ära võtma hõrke tükke. Ainult vahetevahel vaatas ähvardavalt:"Kuidas sul häbi pole!Mul on valus!" Zenetska on ka seltskonna ,,tüdruk". Ta tuleb ilma hirmuta tutvust sobitama,iga korraga isegi väga suurtega
Siiski ei ole nii lineaarne suhe kõige domineerivama ja teisel kohal oleva isase vahel, kui ülejäänud karjas olevate isendite oma. Karja juhil on esimesena juurdepääs parimatele toidualadele, püherdamise ja suplemise kohtadele, parasiite eemaldavatele lindudele ja muidugi emastele juurdepääs. [] Kommunikatsioon Nad suhtlevad omavahel lõhnade ja häälitsuste abil. Tegemist on väga vokaalsete loomadega nad kasutavad omavahel suhtlemiseks urisemist, vilistades, alarmi andmisel hauguvad, lisaks ka plagistavad, omalaadselt vigisevad. Kuna nad on väga sotsiaalsed loomad, siis nad suhtlevad pidevalt omavahel. Ohu korral hakkavad üldjuhul haukuma kogu kari. Haukumine sarnaneb vägagi koera omale ning seda võib isegi segi vahel ajada. Selle abil üritavad kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning
annaabi.ee 
