Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas
Eesti suundumused:
a. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur.
b. Põllumajandustootmise intensiivistumine toob kaasa nitraatioonide ja võib kaasa tuua
taimekaitsevahendite sisalduse suurenemise maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
Analüüsis ,,LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry" räägitakse sellest, et
põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab
põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest
kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti
kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine
põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta.
1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni
põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a