1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
järgi, üle, kuhu; thodos: `tee, käik, minemine. 3.Paradigma- muster, eeskuju, näide, aga ka eelarvamus. viis vaadata maailmale läbi teatud mustri, millega kaasnevad ka konkreetsed retseptid teaduslike probleemide lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8
annaabi.ee 
