Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Organism ise püüab seda kompenseerida
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus –
0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal.
Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne
rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib +
uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse
palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks
hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon.
Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist
organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon.
Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke
termineid, mis käivad lahuste kohta:
a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi
sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus.
b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest.
Nt vesi
annaabi.ee 
