"uriinieritusega" - 1 õppematerjal

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk püütakse hoida püsivana ja selleläbi vee ja mineraalide suhe ka püsib. Püsivust võimaldavad hoida neerud, veetarbimine. Osmootne rõhk tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus (higistamine). Uriini kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine, kõhulahtisus, verekaotus. Organism ise püüab seda kompenseerida väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon.