Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus (higistamine). Uriini
kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine,
kõhulahtisus, verekaotus. Organism ise püüab seda kompenseerida
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus –
0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal.
Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne
rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib +
uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse
palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks
hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon.
Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist
organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon.
Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke
termineid, mis käivad lahuste kohta:
annaabi.ee 
