Karl Suure elulugu
kallale. Ka Karl ise ei jätnud põhjalikus kirjas Elipandile oma seisukohta avaldamata ning teda
ketserluse ja hereesia eest hoiatamata. See kiri näitab selgelt, kui tähtsaks pidas ta usuküsimusi ning
et ta tundis end isiklikult vastutavana katoliku õpetuse ja ühtsuse eest.
Aacheni sinodil aastal 800 võeti adoptiaanlik hereesia veel kord vaatluse alla.
Päevi kestnud diskussiooni lõpul tunnistas Felix Urgelist end lööduks. Ta tõmbus vaikides kogu
ülejäänud eluks kloostrisse.
Karl oli pikka kasvu turjakas mees. Arvestates tolle aja toitumisraskusi oli tema pikkus hämmastav
192 cm. Tal oli lühike kael ja tal oli suur nina, kõrge laup ning ümmargune pea.
Ta riietus frangi rahvale omasel moel: ihu peal kandis ta linast särki, reisi katsid linased püksid;
nende peal kandis ta tuunikat, mis oli ääristatud siidiga. Sääri ümbritsesid säärapaelad. Sääremarjad