komparaatori abil (joonis 2.26). Analoogsisendpinge salvestatakse mõõtmise ajaks hoidelülituse abil. Kahendkoodi kindlaksmääramise algoritmi kohaselt laaditakse süsteemi registrisse kõigepealt kood, mis vastab mõõtevahemiku keskpunktile. See saavutatakse kõige suurema kaaluga kõrgeima biti (ingl most significant bit MSB ) seadmisega loogilisse kõrgseisu (MSB ="1"). Kõik teised bitid on madalseisus. Selle tulemusena formeerub D/A-muunduri väljundis pinge UDAC = Uref /2, kus Uref on tugipinge, mis määrab mõõteseadme maksimaalse mõõtevahemiku ja 1 LSB väärtuse. SA-registri juhtloogikaplokk lülitub seejärel järgmisele järgule, viies selle loogilisse kõrgseisu, ning võrdlustsükkel kordub. Kirjeldatud operatsioonide järjestus jätkub kõigi registri järkude korral kuni LSB-ni. Teisendamine lõpeb, kui kõik järgud on kontrollitud ja registri väljundis on moodustunud n-bitine kood. Joonisel 2.27 on esitatud näide 8-bitisest muundamisest
Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist: , kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: , kus E x T on induktiivpooli volt * mikrosekund konstant, U IN on impulss-stabilisaatori mikroskeemi sisendpinge, UOUT on toiteploki väljundpinge, mis on reguleeritav, seega peab
annaabi.ee 
