Geoloogia konspekt
Järv hakkab kinni kasvama kas
põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks
eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi,
liivsavi või aleuriiti;
Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud
Haanja kõrgustikult.
Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades
40-60 cm paksune.
Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast. Turba ja kivisöe vahelist
üleminekuvormi nimetatakse ligniidiks. Ta on turbast tihedam ja temas on rohkem
süsinikku, kuid onveel näha taimejäänuseid.
annaabi.ee 
