„Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945"
vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena
käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame
elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, kuidas tuleme toime
kohtadega, kus elame. Kogu näitus, mis kirjeldas kuidas Euroopa kunst ja
ühiskond on olnud mõjutatud sõjast ning kriisist, tuginedes külma sõja
perioodile.
Esimene töö, mis minu arust väärib välja toomist, oli Zdenenek Urbanek,
Vladimir Fuka ja Jiri Kolari fotokollaažid „Reportaažid“. Pildid on tehtud
erinevatel aegadel, erinevates olukordades, pooltel neist on kujutatud rõõm ja
teisel pooltel õud, süngus ja kannatus. See näitab seda, kuidas üks asi kunagi ei
muutu- rõõm ja kurbus eksisteerivad alati koos, sest alati püsib lootus, et elu
läheb paremaks.
Teine teos, mis mulle, kes ma olen viibinud pikema ajaliselt väga budistlikus