Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
rahvastiku kiire juurdekasvuga üldlevinuks 19. sajandi keskpaigas, mil ka mitmed
varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on põline
puitehituse traditsioon, ehitati linnades massiliselt puitelamuid, mis jäid meie linnade
ruumilise identiteedi üheks peamiseks kujundajaks kuni 20. sajandi keskpaigani.
1.4.1 Kõige vanemad puitelamud
Vanimaks Eesti linnades hulgaliselt ehitatud meile tuntud puithoone tüübiks on
nõndanimetatud urbaltisch-maja, ehk vanabalti või põlisbalti elamutüüp. Need on
ühekorruselised ristkülikukujulise põhiplaaniga pikad kõrge pool- või murdkelpkatusega
hooned, mille keskel on või on varem olnud sageli mantelkorsten. Seda tüüpi elamutele
on omane raskepärane “maadligi” hoonemaht, originaaldetailid uksed ja aknad,
aknaluugid, uksekäepidemed jne. kui need on säilinud, on arhailiselt rustikaalsed ja
stilistiliselt seostatavad barokiajastuga
annaabi.ee 
