klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus
kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde · Omavahel on võimelised paarduma Guannin ja Tsütosiin ning Adeniin ning Tümiin Sellieid aluseid nimetatakse komplementaarseteks Komplementaarsete N-aluste vahel on vesiniksidemed Fosforhappe jääk annab DNA-le happelisi omadusi
kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus Võrrledav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüriboosnukleotiid Riboosnukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tümiin tsütosiin, uratsiin Nukleotiidide nimetused A, G, C , T A, G, C, U Sahhariidid 5 süsinikuga desoksüriboos 5 süsinikuga riboos Anorgaaniline hape Fosforhape fosforhape Sekundaarstruktuur kaheahelaline biheliks Üheahelaline nukleotiidide järjestus komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG
DNA ehitus 1.kaheahelaline nukleotiididerivi see tekib vastavusprintsiibi järgi 2. teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am teadlase moodustasid dna molekuli RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsus-printsiip. Kui ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin(A), guaniin(G) ja tsütosiin(C). Kui neljanda lämmastikalusena esineb DNA molekulis tümiin(T), siis RNA ehituses on selle asemel uratsiin(U). -A-T-C-C-T-G-G-T-T-T-A-T-G-C- -T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-A-C-G- Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuundades peamiselt kolmele universaalsele protsessile: DNA sünteesile ehk replikatsioonile, RNA sünteesile ehk transkriptsioonile ja valgu sünteesile ehk translatsioonile. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse
komplementaarsusprintsiibi (A-T, C-G) alusel uued DNA-ahelad Lämmastikalustel nukleotiididest lähtuvad nimed: adeniin adenosiinfosfaat tümiin tümidiinfosfaat guaniin guanosiinfosfaat tsütosiin tsütidiinfosfaat Transkriptsioon. = mRNA süntees - mRNA (informatsiooni RNA) aitab luua aminohapetest valke; paikneb ribosoomis * toimub raku tuumas, RNA-polümeraasi abil * komplementaarsusprintsiip = (uratsiin) U-A, C-G promootorpiirkond piirkond DNA-l, millega RNA-polümeraas seostub RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest
kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt komplementaarsusele on vesiniksidemed. Funktsioonid: DNA- on kromosoomide koostisosa. Päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemise ajal. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. mRNA informatsiooni RNA ..messenger päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA transpordiRNA- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse.
Võrdlus DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat; fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G.
annaabi.ee 
