"uratasid" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» «Äa rä agi tüja . . . On sul valu?» «Valu ei ole sugugi, aga pea on uimane ja kondid väinud.» «Tule, ma kannan su koju.» «Äa narri mind, ega ma laps ole.» Seda öldes tõsis Priidu kohe püti ja hakkas tuikudes minema. Villu toetas teda, öldes, et sedaviisi soojem olevat käa. Muidu ei oleks Priidu ennast toetada lasknud. Kallist rü utli-mö oka ei võnud sepp kaasa, sest see oli nü ud korraga tema silmis varastatud asi. Kaua peate keskö od jõdsid nad Risti talusse, uratasid perenaise unest ja rä akisid talle kõk, mis oli südinud. «Kui Mai rü utlit armastab ja ise temaga kaasa lahus minna, mis seal siis parata?.» üles Krõ ot tuimalt. « Kas sa nü ud näd oma kasvatuse vilja?» küis sepp kurvalt. «Oma võ oriti õetustega ja võ o- 207 raste armastamisega oled sa vaese Maie peast hulluks teinud, nii et ta enam au ega häi vahet ei tunne, vaid ise hukatuse sisse jookseb.» «Mis ta siis õge pidi tegema?» «Surm on parem kui autu elu