Vanaaeg
kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias.
8. sajandi esimesel poolel Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria
asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult.
Assüüriast põhja pool tugevnes Urartu riik keskusega Vani järve ääres. Süüria ja
Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust.
Tiglatpilesar III (744 727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda: sõdis
edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia
linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria
ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsussüsteemi
nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades.
Salmanassar V (726 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti) Samaaria
piiramisel.
Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus