Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Metssiga tunneb
end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad
kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja
tegutsemist märgivad songimis- ja magamiskohad ning neid ühendavad rajad. Kerge on märgata
emiste poolt kuuseokstest, samblast ja kulust kokku kuhjatud poegimispesi. Täiskasvanud kuldid
hoiduvad tavaliselt omaette. Ootamatul häirimisel kostab pahura eluka urahtus ja muidu rõõmsalt
vehkiv saba tõuseb vupsti püsti.
Põder on põhjamaade tingimustele hästi kohastunud ja siin pärast jääaega pidevalt kohal olnud.
Välimusele omased on alt heledamad kõrged jalad, pikk koon, hallikas- kuni mustjaspruun kere.
Pullidel kasvavad igal suvel uued, talveks heidetavad sarved. Karvane nahalott kurgu all on neil
suurem kui vasikail ja põdralehmadel. Metsas leiab põtrade tegutsemisest toitumisest sarvedega
annaabi.ee 
