mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Hapniku puudusel kaotab inimene ka teadvuse ning abi puudumise korral võib saabuda surm. Uraaniumdioksiid on must, radioaktiivne ning kristalne pulber. Seda leidub looduslikult uraniniidi mineraalis ning kui toodetud rikastatud uraaniumist, siis kasutatakse seda tuumakütusena tuumareaktorites. Oksiide kasutatakse peaaegu kõikjal toidu valmistamisest kuni tuumakütuseni. Kuid tähtsaim oksiid on ikkagi vesi, milleta üldse puuduks elu Maal.
Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid
Tänapäeval puuduvad sellised rajatised, kuid mitmed riigid tegelevad selliste projektide väljaarendamisega. Kõrge kiirgusastmega jäätmeid hoitakse ajutistes hoidlates, kuid nende turvalisust ei saa garanteerida. [6] 3.6. Uraani kaevandamine Täpselt nagu kivisöe kaevandamine kahjustab maad ja reostab vett, on ka uraani kaevandamisel halvad küljed. Maakoores on uraaniumit rohkem kui kulda, hõbedat ja elavhõbedat. Uuraniumit kaevandatakse umbes 20 riigis ja ligikaudu 85% kogu maakera uraaniumist tuleb 6-st riigist. Kõige rohkem kahju tekitavad kaevandamisjäägid, mis sisaldavad raadiumit, mis on väga radioaktiivne. Uraani kaevandamisel vabaneb ka radooni, mis võib kahjustada töötajate ja kaevanduste läheduses elavate inimeste tervist. Radooni mõjul võivad inimesed haigestuda kopsuvähki, luuvähki või lümfoomasse. [4] 10 4. AJALUGU 4.1. Algus
annaabi.ee 
