laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses inimese tervisele negatiivne põhjustab rakumutatsioone ehk kasvajaid (kopsuvähk) Konsentratsioon sõltub: ventilatsioon,tuul,temp erinevused,niiskus, hoone vundamendi kvaliteet. PINNAS Pinnase tahke osa koosneb mineraalsest ja osgaanilisest (turvas, huumus) osast. Olulisem on pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse
kuid nendest ehitusmaterjale ei valmistata. ,,Kui ehitusmaterjal (näiteks kergkruusast plokk) valmistatakse savist, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Üldiselt ei peeta Eesti ehitusmaterjale radooniohtlikeks. Radooniohtlikud võivad olla teistest riikidest eksporditud ehitusmaterjalid. Radoonisisaldust hoone sees võivad tõsta graniit, põlevkivi tuhast tehtud tsement, plokid, uraanirikas fosfaatkips, kaevandamise jääkidest ja tuhast valmistatud ehitusmaterjalid" [7]. Väikse radoonisisaldusega on tavaliselt paekivi ja liivakivi. ,,Teatud radoonikontsentratsiooniga pinnas ning samast pinnasest valmistatud ehitusmaterjal ei ole sama ohtlikkuse astmega. Seinamaterjal on õhem, ning allub ruumide õhuvahetusele, samas, kui pinnases olev radoon on piiratud õhuvahetusega ja kontsentreerub" [7]. 2.2. Radoonisisalduse vähendamise võimalused