Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. 7 Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 IX. Korduma kippuvad küsimused 1) Kas uraanikaevandused saastavad vältimatult keskkonda ning kaevandusjääkide hoidlatest lekib saastet keskkonda? Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. 2) Kas uraani kaevandusjääkides säilib peaaegu kogu radioaktiivsus sadu
aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda. Keskmised doosid, mida see avarii inimestele tekitas, jäid 0,01 mSv tasemele. Võrdluseks, loodusliku fooni tekitatud doos on keskmiselt 2-5 mSv aastas. Korduma kippuvad küsimused Kas uraanikaevandused saastavad vältimatult keskkonda ning kaevandusjääkide hoidlatest lekib saastet keskkonda? Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele?
Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tuumarelvade ehitamisel 11 4.KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED Alljärgnev väidete ja vastuste kogumik põhineb Enn Realo poolt tõlgitud artiklist “The Nuclear Debate”, juuli 2007. Tegemist on mõnede lihtsate küsimustega, mis tuumaenergia teemal tavaliselt enim esitatakse. Küsimus Vastuse põhipunktid Kas uraanikaevandused Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, saastavad vältimatult kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja keskkonda ning Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 kaevandusjääkide hoidlatest sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada lekib saastet keskkonda? kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. Kas uraani kaevandusjääkides Jah
annaabi.ee 
