Metallid
Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). 1825.a teatati ametlikult plaatinamaardla avastamisest
ja 1829.a külastas seda saksa looduseuurija Alexander Humboldt. Uut metalli püüdis
töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis
saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le. Katsetamisel täheldas Arhipov, et plaatina
soolad liituvad kergesti klaasi ja portselaniga, võimaldades neile teha ilustusi.
Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu),
mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist
galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure
kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja
lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge.
Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina