"uputustele" - 1 õppematerjal

Kasvatus eri kultuurides

Säilitada suurt kogust toitu ei osatud. Suguharud rändasid ringi ega saanud ühte piirkonda lõpuni laastada. Inimene elas loodusega sõb- ralikus koosluses, kuid viimane õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust (aastaaegade, kuufaaside, ööpäeva vaheldumist). Ümbritsev loodus lohutas ja andis turvalisusetunde, sest kõikidele stiihilistele õnnetustele ­ uputustele, tulekahjudele, rajudele ja tormidele ­ järgnes taas rahu ja päikesepaiste ning elu tervikuna ei kadunud kusagile. Inimene ei dikteerinud oma seadusi loodusele, vastupidi, loodus dikteeris inimesele omi. Kuna aga looduses on kõik nähtused vastastikku seotud, sõltuvad ja suhtelised, siis inimene kohanes ning kujundas loodusseaduste järgi oma olemise seaduspära. Tema hirmud ja lootused, vaimud ja jumalad kasvasid välja loodusest. Loodus mitte ainult ei hirmutanud, vaid ka lohutas