Sademete režiim Eestis
samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof.
Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti:
meteoroloogilist,
agrometeoroloogilist,
hüdroloogilist ja
sotsiaalökonoomilist .
Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust.
Maailma meteoroloogia organisatsioon WMO (World Meteorological Organization) nimetab
loodusõnnetuste loetelus üleujutuseks või uputuseks olukorda, kui saju- või lumesulavesi
akumuleerub kiiremini, kui mullad suudavad neid adsorbeerida või jõed ära kanda. Üleujutust
võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja vihmaperioodid ehk
mussoonid, keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad.
Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema:
põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal
annaabi.ee 
