Tavaliselt kestis lõke noorematel ikka hommikuni. Jõulu- ja jaaniööl usuti olevat eriline vägi, kuna olla kõik põrgu ja taeva väravad valla. Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt. Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta
Tavaliselt kestis lõke noorematel ikka hommikuni. Jõulu- ja jaaniööl usuti olevat eriline vägi, kuna olla kõik põrgu ja taeva väravad valla. Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt. Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine.
väga kuulus vanaisa, kelle auks pandigi pojale nimi. Vanaisa olnud Goethe sohilaps. Vanaisa oli tolle aja Euroopa üks tuntumaid kirurge. Ema oli aadlisoost ja religioosne naine. Talle hakati õpetama ladina keelt. Tema unejuttudeks olid eri maade religioonilood ja müüdid. Hiljem kolib pere Baseli lähedale. Lapsepõlv möödub Reini jõe kaldal. Voolav vesi on Jungi jaoks oluline sümbol. Jõega seotud mälestustest tingituna tekivad jõega seoses religiooni vastu kahtlevad tunded. Ta näeb uppunute veest välja tõstmist. Ta ei usu, et jumal inimesi vee alla kutsub. Temast kasvab üksildane, enesessetõmbunud, sensitiivne/tundlik mees. Tema puhul mängivad rolli unenäod, mida peab tähtsaks juba lapsest saati. Näeb unes trooni peal inimesteõgijat. Ta leiab kirjandusallikatest, et see on viljakuse sümbol. Loob mõiste ,,kollektiivne alateadvus" - inimesel on olemas geneetiliselt kaasasündinud esivanemate kogemustepagas (mõtteskeemid, märgid, ideed), mis ilmnevad
annaabi.ee 
