tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse-, nooruki- ja raugaeas tervisele tunduvalt ohtlikum kui keskeas. Nüüd veidi Alkoholi tahrbimise kohta Eestis. Sagenenud on mitmesugused tervisehäired, meeste eluiga on keskmiselt 12 aastat lühem kui teistes EL maades, 40% liiklusõnnetustest, 50% uppumistest ning 70% vägivallaga seotud juhtumitest on sooritatud alkoholi mõju all. Inimesed peaksid olema vähem alkoholiga seotud, et elada tervislikumat elu ning hoida oma tervist, pikendada eluiga. Ka noored peaksid tarvitama alkoholi vähem ja möödukalt. Mullu vähenes eestlaste alkoholitarbimise protsent 5 võrra, mis näitab, et alkoholi hakatakse tarbima vähem, kuid Eesti on alkoholi tarbimise rohkusega siiski Euroopas esirinnas
· Ajaviitmistevõimaluste vähesus · Alkoholi propageerimine meedias · Puudulikud teadmised alkoholi halvast mõjust Alkoholi mõju tervisele: · Psüühiline sõltuvus · Füüsiline sõltuvus · Ajukahjustused · Maksakahjustused · Kesknärvisüsteemihäired · Veresoonte kahjustused · Kehv veresus · Üle- või alakaalulisus · Langeb seksuaalne võimekus ALKOHOL EESTIS Alkoholist on põhjustatud : · 40% liiklusõnnetustest · 50% uppumistest · 60%-70% vägivallaga seotud kuritegudest · Meeste keskmine eluiga 12 eluaastat lühem kui EL maades · Traumade ja mürgistuste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 3x kõrgem kui EL keskmine Näide liiklusõnnetusest: · Peolt tulnud noorteseltskonna kihutamine nõudis ühe noormehe elu ning kolm autosolijat said raskelt vigastada. Roolis oli 18 aastane alkoholijoobes hiljuti load saanud noormees. Auto kiirus oli avariihetkel 140 km/h.
tulemuseks on episoodilise mälu halvenemine, viletsam õppimisvõime ja aju mahu vähenemine. Alkoholi liigtarbimine on südame veresoonkonna, pahaloomuliste kasvajate ja teiste krooniliste haiguste, samuti maksatsirroosi ja pankreatiidi oluliseks riskiteguriks. Samuti on alkohol oluliseks tahtlike ja tahtmatute vigastuste riskiteguriks, põhjustab alkoholisõltuvust, enesetappe ja alkoholi kasutamisest tingitud psühhoose. Hinnanguliselt 40% liiklusõnnetustest, 50% uppumistest, 60 70% vägivallaga seotud kuritegudest, huligaansustest ja autode ärandamistest ning 80% alaealiste poolt sooritatud kuritegudest on seotud alkoholiga. Rohkem kui pooled surmaga lõppenud vigastustest juhtuvad alkoholijoobes. Alkoholist tulenevad tervisekahjustused on seotud nii krooniliste haiguste kui vigastuste ja mürgistuste tekke ja nendest tingitud haigestumiste ja surmadega.
annaabi.ee 
