Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte
tõe inimene."
Nii lahkus omapäraseim inimene, kes kunagi elanud. See on inimene, keda peab armastama ja
imetlema, ning ometi talle kaasa tundma. Ta enese sõnad: ,,Ma tahan ja ei taha, ma tunnen end
samal ajal orjana ja vabana, ma armastan head, aga teen siiski halba, ma tegutsen, kui kuulen
mõistust, ei või aga vastu seista kui kired kaasa kisuvad ja minu kõige suurem piin on see, kui
kukkudes tunnen, et ma enam kunagi ei tõuse." Rosseau armastas üksindust ja unustusi. Tema
võõrandumise peapõhjus oli see, et oma suure tundelisuse ja aeglase mõtlemisega ei olnud ta
tolle aja ühiskonna sobiv liige.
Möödunud aja suurtest meestest pole meile keegi lähemal kui tema: tema mõttemaailm, täis
piiramatuid, tänini lahendamata probleeme, ulatub kaugesse tulevikku. Ta püüdis ausalt, kui ta
ka eksis. Ta võis uhkusega tunnistada, et on oma elu pühendanud tõe otsimisele.
Millises teoses väljenduvad kõige eredamalt Rosseau pedagoogilised vaated?