keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiselik veetlus. Tiina- . Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. 3. Missugune oluline sündmus toimub V osas? Andresel lastakse surra teadmisega, et tema unistus täitus
kunsti ning on võimelised ennastunustavalt armastama. Krõõt ja Mari – nad ühtekokku annavad eesti naise koondportree. Krõõt – igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele hääl”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Krõõda pealt peegelduvad Pearu ja Andrese puudused. Krõõt paneb Pearu häbenema oma tühja kemplemist. Ta on Pearu ja Andrese vaheliste pingete allikas, kuna Pearu tahab talle oma kangust tõestada. Mari – kõike unustava ema kujund. Hääletu armastuse, kõikevõitva kohusetunde kehastus. Kannab endaga süü- ja patukoormat. Kannatab vaikides. Maret ja Liisi – meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Maret on abielus Sassi võrdväärne partner, lihtne naine. Eelmine naiste põlvkond elas mehe valitsemise all. Ramilda-Miralda ja Karin – tabamatu naiselik veetlus. Mõlemad on ohvrinõudjad armastuses, aga samal ajal ka ise ohvrid. Surmava Erose motiiv. Tiina – kannab romaanis sootuks erilist rolli